EESTI KINNISVARAMAAKLERITE KOJA AUKOHTU STATUUT

Kinnitatud 08.07.2020.a.
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja üldkoosolekul

1. Üldsätted
1.1. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (edaspidi “Koda”) aukohus (edaspidi “Aukohus”) moodustatakse Koja põhikirjas ettenähtud korras. Aukohus juhindub oma tegevuses Koja põhikirjast, Koja üldkoosoleku otsustest, Koja liikmete Heade Tavade Koodeksist, Eesti Kinnisvaramaaklerite Headest Tavadest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja kohtupraktikast. Menetluse läbiviimise protseduuris juhindutakse käesolevas statuudis käsitlemata juhtudel Tsiviilkohtupidamise seadustikust.
1.2. Igal huvitatud isikul, s.h. Koja liikmel või kutselisel maakleril või Registri liikmel on õigus Koja liikme või kutselise maakleri või Registri liikme poolt rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda avaldusega Koja juhatuse poole, kes vajadusel suunab avalduse edasi Aukohtule lahendamiseks.
1.3. Aukohus menetleb ja lahendab vaidlusi esitatud avalduste alusel juhul, kui avaldus on esitatud mitte hiljem kui kuue kuu jooksul avalduse sisuks oleva juriidilise fakti toimumisest arvates. Aukohus teeb otsuse kolme kuu jooksul avalduse esitamisest alates. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada menetluse kestust kuni kolme kuu võrra.

2. Aukohtu koosseis ja töö korraldamine
2.1. Aukohus on viie- kuni seitsmeliikmeline. Aukohtu liige valitakse Koja üldkoosoleku poolt. Aukohus valib oma liikmete hulgast Aukohtu esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab Aukohtu esimeest tema puudumisel.
2.2. Aukohtu menetluse keel on eesti keel.
2.3. Aukohtu menetlused on kinnised. Aukohtu esimehel on õigus kutsuda menetlusest hääleõiguseta nõustajana osa võtma teisi isikuid, kelle osalemine aitab kaasa Aukohtu tööle. Aukohus võib lahendada asja kirjalikus menetluses, kui huvitatud isik ei ole taotlenud, asja lahendamist suulises menetluses.
2.3.1. Aukohus võib kehtestada reglemendi, kuidas ja millistel juhtudel viiakse istung läbi elektrooniliselt.
2.4. Kui asi lahendatakse suulises menetluses, määrab esimees aukohtu istungi toimumise aja ja koha.
2.5. Aukohus on pädev menetlema vaidlusi, kui kohal on vähemalt pooled Aukohtu liikmetest, nende hulgas Aukohtu esimees. Juhul, kui Aukohtu liige ei saa osaleda menetluses, tuleb tal eelnevalt teatada sellest Aukohtu esimehele või aseesimehele.
2.6. Aukohtu liige ei või osa võtta vaidluse menetlemisest, kui vaidlus puudutab ettevõtjat, kellega ta on seotud või kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud vaidluse lõpplahendusest või kui tema erapooletuses tekitavad kahtlust muud asjaolud. Sellisel juhul taandatakse Aukohtu liige tema enese või huvitatud isiku avalduse alusel.
2.7. Aukohtu kutsub kokku ja menetlust juhib Aukohtu esimees. Aukohtu menetlused protokollitakse. Menetluse protokollija määrab Aukohtu esimees.
2.8. Aukohus teeb oma otsused lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral loeb Aukohtu esimehe hääl.

3. Pooled
3.1. Isik, kes esitab avalduse vaidluse lahendamiseks Aukohtus, on avaldaja; isik, kelle suhtes avaldus esitati, on puudutatud isik (edaspidi Pool või Pooled).
3.2. Pooltel on asja arutamise käigus võrdsed õigused ja kohustused.
3.3. Poolte õigused:
3.3.1. võtta osa isiklikult või esindaja kaudu Aukohtu menetlusest;
3.3.2. tutvuda kõigi esitatud materjalidega ning teha nendest ärakirju või koopiad;
3.3.3. esitada taandusi ja taotlusi;
3.3.4. anda Aukohtule seletusi, esitada tõendeid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi vaidluse arutamise käigus tekkinud küsimuste kohta;
3.3.5. igal ajal loobuda oma avaldusest;
3.3.6. saada eraldi dokumendina vormistatud Aukohtu otsus;
3.3.7. esitada Aukohtu otsuse või määruse kohta apellatsioon Koja juhatusele.
3.4. Poolte kohustused:
3.4.1. Aukohtu nõudmisel osaleda menetluses;
3.4.2. kasutada heauskselt kõiki punktis 3.3. loetletud õigusi;
3.4.3. kanda kõik oma kulud, mis võivad menetluse läbiviimise käigus tekkida.

4. Tõendamine
4.1. Tõendiks on igasugune teave, dokument või salvestis, mille alusel Aukohus teeb kindlaks poolte nõudmisi ja vastuväiteid põhjendavate asjaolude olemasolu või puudumise, samuti muud vaidluse lahendamise suhtes tähtsust omavad asjaolud.
4.2. Kumbki pool peab asja menetlemisel tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad pooled kas omal algatusel või Aukohutu nõudmisel. Tõendamist ei vaja üldiselt teadaolevaiks tunnistatud asjaolud.
4.3. Aukohus võib poole taotlusel ära kuulata tunnistajad. Kõik kulutused seoses tunnistaja ärakuulamisega kannab pool, kelle taotlusel tunnistaja kutsuti.
4.4 Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.

5. Aukohtu pädevus
5.1. Aukohus võib temale antud volituste piires:
5.1.1. lõpetada menetlus otsust tegemata;
5.1.2. jätta avaldus läbi vaatamata;
5.1.3. lahendada vaidlus oma otsusega;
5.1.4. avaldada määrusena oma arvamus või soovitus, tegemata otsust avaldaja kaebuse kohta.
5.2. Menetlus lõpetatakse otsust tegemata, kui Aukohus leiab, et vaidlus ei kuulu tema pädevusse, avalduse esitanud pool võtab selle tagasi, saavutatakse poolte kokkulepe või
vaidlus antakse, kas samaaegselt või menetluse käigus lahendamiseks Eesti Vabariigi kohtule.
5.2.1. Menetlus lõpetatakse Aukohtu otsusega, milles tuuakse ära lõpetamise põhjus.
5.2.2. Menetluse lõpetamisel ei saa avaldaja uuesti pöörduda Aukohtu poole samas vaidluses samadel alustel.
5.3. Aukohus jätab avalduse läbi vaatamata, kui avaldus on esitatud isiku poolt, kellel ei ole volitusi avaldaja esindamiseks.
5.4. Aukohtu suuline menetlus lükatakse edasi, kui pooled või üks pooltest ei ilmu kohale. Juhul, kui pool, kelle suhtes esitati kaebus, ei ilmu kaks korda arutelule, teeb Aukohus otsuse tagaselja. Juhul, kui avalduse esitanud pool ei ilmu mõjuva põhjuseta arutelule, lõpetatakse menetlus otsust tegemata.
5.5. Otsus või määrus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutab alla Aukohtu esimees.
5.6. Otsus või määrus edastatakse pooltele ning Koja juhatusele. Otsus peab olema põhjendatud.
5.7. Aukohus võib määrata süüdlasele hoiatuse ja/või distsiplinaarkaristuse.
5.7.1. Distsiplinaarkaristuseks võib olla:
5.7.1.1. noomitus;
5.7.1.2. rahatrahv 25 kuni 100 eurot;
5.7.1.3. ettepanek Kutsekomisjonile kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.
5.7.2. Koos distsiplinaarkaristusega võib Aukohus teha ettepaneku Koja juhatusele Kojast ja/või Maaklerite Registrist välja arvamise kohta. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisega kaasneb välja arvamine Kojast (Koja liige) ja Maaklerite registrist.
5.7.3. distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse muu hulgas menetletava asja olemust ja maakleri varasemat karistatust.
5.7.4. distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest, trahv kantakse Koja tuludesse.
5.8. distsiplinaarkaristuse võib määrata koos avalikustamisega. Avalikustamisel järgitakse isikuandmete töötlemisele esitatavaid nõudeid.
5.9. Pool võib otsusele esitada apellatsiooni 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse Koja juhatusele. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole apellatsiooni esitatud, loetakse otsus jõustunuks.
5.10. Apellatsioon vaadatakse Koja juhatuse poolt läbi 30 päeva jooksul.
5.11. Aukohus võib anda analoogsete vaidluste edaspidiseks ennetamiseks omapoolsed soovitused kõigile Koja liikmetele, kutselistele maakleritele ja/või ettepanekud konkreetsele isikule avalduses kirjeldatud olukorra selgemaks ja paremaks lahendamiseks. Sellised soovitused ja ettepanekud edastab Koja juhatus otsusena või Aukohtu määrusena.