Ebatäpne müügikuulutus võib tuua karistuse

On pakkumisi, mille valed andmed selguvad alles korterit vaatama minnes, näiteks ei saa lubatud kolme magamistoa asemel ostja maakleriga kohapeal neid kokku lugedes kumbki rohkem kui kaks.

“Paraku tuleb tõdeda, et vigaseid kinnisvarakuulutusi leidub päris palju,” möönis kutseline maakler, DTZ Kinnisvaraeksperdi maakleriteenuse juht ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimees Ardo Lepp.
Kinnisvarakuulutustes on pigem eksimusi väiksematel ja vähem tuntud ettevõtetel või siis, kui omanik ise kuulutab. “Kui suur see eksimuste maht on, seda on raske hinnata,” kommenteeris Domus Kinnisvara kutseline maakler ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Sandra Metsa. “Oma töös puutun kokku pigem pindalaliste erinevustega ning see võib olla põhjustatud nii maakleri kui ka omaniku teadmatusest,” ütles ta.

“Tihti eksitakse pinna suurusega, ei vaevuta registritest tegelikke andmeid üle kontrollima ja avaldatakse seetõttu vigased andmed näiteks omaniku ütluste põhjal,” märkis Lepp. Sealjuures on sageli probleemide tekkes süüdi ebaseaduslikud ümberehitused või olukord, kus katusekorterite puhul reklaamitakse ka katusekallete alla jäävat põrandapinda, mitte korteri registreeritud üldpinda.

Samuti tekitab probleeme rõdu arvestamine korteri üldpinna sisse. See on osaliselt tingitud olukorrast, kus uute kortermajade arendajad on korteriomandi sisse arvestanud ka rõdu suuruse. Vanemate kortermajade puhul on rõdu tavaliselt üldpinnast väljas.

Eksitav reklaam karistatav

“Igal juhul on korrektne, kui kuulutuse üldinfos märgitakse kinnistusraamatus olevad andmed ja vajadusel tuleks kuulutuse lisainfos andmeid ja tegelikku olukorda koos selgituste ning põhjendustega täpsustada,” soovitas Lepp. “Ebaõigete faktide esitamine kuulutuses on lubamatu ja seda kindlasti teha ei tohi. Sel juhul on tegemist eksitava reklaamiga, mis on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena ning on vastavalt tarbijakaitseseadusele karistatav.”

“Kinnisvaramaakleri teenuse standard kohustab maaklerit tagama, et ostjale esitatakse kogu tehinguga asjakohane teave. Segaduste vältimiseks peab maakler olema kindel, millistele andmetele ta tugineb, omanik võib tihti öelda oma korteri pindala ligikaudselt ja sellest võivad tulla kuulutustesse eksimused,” ütles Metsa.

“Professionaalne ja tööd korrektselt tegev maakler kontrollib andmed kahtlemata üle, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) püüab silma peal hoida oma liikmete ja ka kutsetunnistusega kutseliste maaklerite tegevusel ja vajadusel on EKMK valmis ebatäpsustele tähelepanu pöörama,” ütles Lepp.

Kutselist maaklerit karistab aukohus

Suuremate rikkumiste korral saab seisukoha kujundada ja vajadusel maakleri korrale kutsuda EKMK aukohus. “Kahjuks on aga maaklerite hulgas palju neid, kes ei kuulu EKMK liikmeskonda ega oma ka kutsetunnistust ja nende tegevusse koda kahjuks sekkuda ei saa. Seetõttu soovitame maaklerit valides pöörduda eelkõige EKMK liikmete või kutseliste maaklerite poole,” lisas Lepp.

Tulenevalt maakleriteenuse standardist on maakler kohustatud kontrollima nii kinnistusregistri kui ka ehitisregistri andmeid. Kui tegu on korteriga, siis suhtlema korteriühistuga. Kui on tarvidus kontrollida andmeid kohaliku omavalitsuse arhiivist, siis peab ka seda maakler tegema. “Kui andmed on üle kontrollitud, alles siis tuleks kuulutus üles panna. Andmete kontrolli käigus võib selguda, et objekti dokumendid ei ole korras ja tuleb hakata näiteks juurdeehitust seadustama.

Väga palju tuleb ette ka seda, et kinnistus- ja ehitisregistri andmed ei ühti. Seaduse kohaselt tuleb lähtuda kinnistusregistri andmetest, kuid kui andmed ei vasta tegelikkusele, ei pruugi kinnisvara omanik sellest üldse teada,” rääkis Metsa.

Lepa sõnul riivavad silma ka kuulutused, mis kubisevad keelevigadest. Enamjaolt, kuid mitte ainult, puudutab see tema hinnangul vene emakeelega maaklereid. “Paneksin kõigile südamele, et kuulutuse teksti koostamisel pisut rohkem vaeva nähtaks.”

Metsa on seda meelt, et mida rohkem ja täpsemat infot on üleval, seda lihtsam on inimestel leida endale sobiv elamispind. “Tänapäeva inimestel on kiire ja nad soovivad saada kuulutusest kohe kogu infot, et mitte kulutada ¬aega objektidele, mis neile ei sobi,” jagas Metsa õpetussõnu. “Uhke saab olla sellise kuulutuse üle, kus nii pildid kui ka andmed vastavad tegelikkusele.”

Kui keegi juhtub märkama kuulutust, milles esitatud info ei vasta tõele, tuleks kindlasti kuulutuse avaldaja tähelepanu sellele pöörata ja vajadusel pöörduda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja või tarbijakaitseameti poole, soovitas Lepp.

“Võimalik, et viga ei ole tahtlik. Kui aga teavitamise peale kuulutust ei parandata, on võimalik teatada sellest maaklerettevõtte juhile, kelle huvideks peaks olema kvaliteetse teenuse pakkumine ning ettevõtte maine hoidmine,” soovitas Metsa.

Viimane variant on esitada kaebus Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale. Koja liikme või kutselise maakleri korral on saab koda saata kaebuse aukohtule, kes saab määrata süüdimõistva otsuse korral vastavalt aukohtu statuudile distsiplinaarkaristuse.

Artikli täistekst veebilehel www.aripaev.ee.
(Artikkel ilmus 24.mai 2015, autor Mariliis Pinn)