Mida silmas pidada korteri üürimisel?

Suve lõpp on üüriturul aktiivne aeg. Nõudlust Tallinna ja Tartu üürikorterite järele suurendavad saabuvad tudengid, sh välisüliõpilased, kellest paljudel puudub varasem üürikogemus ja tekib küsimusi, mida on oluline korterit üürides silmas pidada.

Kui sobiva piirkonna ja hinnaklassiga korter on sõelale jäänud, tuleks enne lõplikku otsustamist järele uurida kõik detailid. Oluline on küsida omanikult või maaklerilt infot kõrvalkulude suuruse kohta. Mõistlik on vaadata üle korteriga kaasnevad arved kogu aasta lõikes, et arvutada välja aasta keskmine kulu ja teada, mis võiks olla kõrvalkulude maksimumsumma. Hea on teada ka elamu kodukorda, kas ja kuidas on võimalik maja juures autot parkida, kas korteri kasutada on panipaik jne.

Kui teil on lemmikloom, siis tasub juba enne korteriga tutvuma minekut uurida, kas korterisse on loomad lubatud. Paljud üürileandjad ei soovi lepingut sõlmida üürnikuga, kes võtab korterisse kaasa koera või kassi; vastav punkt lisatakse sel juhul ka lepingusse. Eelnevalt tasuks uurida ka seda, kui pikaks ajaks üürileping sõlmitakse. Paljudel juhtudel ei soovita alla 1-aastast lepingut. Lepingud sõlmitakse kas tähtajalised (ja hiljem sobivusel lepingut pikendatakse) või tähtajatud (mille mõlemad pooled saavad lõpetada 3-kuulise etteteatamisega).

Tavaks on, et ühe kuu üür makstakse ette ehk asudes korterit üürima, tuleb kohe maksta 1. kuu üür. Lisaks maksab üürnik tagatisraha, milleks võib vastavalt seadusele olla 1 kuni 3 kuu üüri suurune summa. Tavapärasem on see, et tagatis on ühe kuu üür, kuid tasub lugeda üürikuulutust ja kui seal on kirjas, et tagatis on 2 või isegi 3 kuu üür, on see igati seaduspärane ning sellega tuleb arvestada. Samas on üürnikul vastavalt Võlaõigusseaduse § 308 võimalik maksta tagatisraha kolme kuu jooksul võrdsetes osades, tasudes 1. osa koheselt üürilepingu sõlmimisel.

Kui üürikorterit vahendab maakler ja kuulutuses on info, et vahendustasu peab maksma üürnik, siis tuleb ka sellega arvestada. Ehkki võlaõigusseaduse § 658 lg 1 alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija, võimaldab võlaõigusseaduse § 5 sellest kõrvale kalduda ja sõlmida kokkuleppe, et vahendustasu maksab üürnik. Aga nagu öeldud, seda vaid juhul, kui see on välja toodud ka üürikuulutuses.
Eestis on tavapärane, et maakleritasu suurus on ühe kuu üür (sellele võib lisanduda ka käibemaks – ka see peab olema välja toodud juba kuulutuses).

Oluline on teada, et maakler on kohustatud esitama oma tasu kohta arve ja alust ilma arveta raha küsimiseks ei ole.

Soovitame alati sõlmida kirjaliku korrektse lepingu, kuhu peaksid olema lisatud kõik kokkulepped. Korteri üleandmisel sõlmitakse korteri üleandmisakt, kuhu lisatakse ka nimekiri korterisse jäävatest asjadest, nende seisukorrast. Akti märgitakse info korteri seisukorra, puuduste kohta, kirjutatakse üles mõõdikute näidud (nt vesi, elekter, gaas), üle antud võtmete arv. Soovitav on akti juurde lisada ka fotod korteri seisukorrast.

Mida täpsem on leping ja üleandmisakt, seda kergem on lahendada hiljem võimalikke tekkivaid vaidlusi.

Autor: Margit Sild

EKMK juhatuse liige